ilmek il‧mek işlik

[i:lmek]

  1. Asylyp, çolaşyp galmak, ýapyşmak.

    • Ýüp şahadan indi.

  2. Degmek, düşmek, gapjalmak.

    • Gurduň agzy guýruga ilse, artky aýagy hem gurulgy gapana ilýär. («Türkmen halk ertekiler ýygyndysy»)

    • Bir küti kitap onuň eline ildi. (A. Gowşudow, Saýlanan eserler)

    • Birdenkä onuň eline Artygyň gyrmyzy dony ildi. (B. Kerbabaýew, Aýgytly ädim)


Duş gelýän formalary
  • ildi
  • ildi-de
  • ildigi
  • ildigiň
  • ildimi
  • ildir
  • ildiň
  • ilem
  • ilen
  • ilende
  • ilenden
  • ilendigini
  • ilenem
  • ileni
  • ilenini
  • ilenok
  • ilenokdy
  • ilenoklar
  • ilensoň
  • iler
  • ilerde
  • ilerden
  • ilerdi
  • ilere
  • ileri
  • ilerimizden
  • ilerin
  • ilerini
  • ileriňden
  • ilerli
  • ilerlik
  • ilip
  • ilipdi
  • ilipdir
  • iliň
  • iljek
  • iljekdigine
  • ilme
  • ilmedi
  • ilmedik
  • ilmediler
  • ilmedim
  • ilmedimi
  • ilmegi
  • ilmegini
  • ilmejek
  • ilmejekdigi
  • ilmejekdigini
  • ilmek
  • ilmeli
  • ilmeris
  • ilmese-de
  • ilmeseler
  • ilmesi
  • ilmez
  • ilmezden
  • ilmezdi
  • ilmezler
  • ilmezliginiň
  • ilmezlik
  • ilmeýän
  • ilmeýändigi
  • ilmeýändigini
  • ilmeýär
  • ilmeýärdi
  • ilmeýärdiler
  • ilmän
  • ilmändi
  • ilmändir
  • ilmäni
  • ilmäninden
  • ilmänsoň
  • ilmäň
  • ilse
  • ilse-de
  • ilsedi
  • ilseň
  • iläýmegiň
  • iläýseňem
  • ilýän
  • ilýändigine
  • ilýändigini
  • ilýändir
  • ilýäni
  • ilýänçä
  • ilýär
  • ilýärdi
  • ilýärdiler
  • ilýärler
  • ilýärmi