ülňi ül‧ňi

  1. Geýim biçmek üçin ulanylýan nusga, geýimiň ölçeg nusgasy.

  2. Göçme manyda Köne forma, köre-körlük bilen lenç edilen forma.

Ýazuw düzgüni

Soňuna çekimsiz ses bilen başlanýan goşulma ýa-da söz goşulyp, ikinji bogundaky dar i çekimlisi gysga aýdylsa, onda ol dodaklandyrylyp ü ýazylýar.

Meselem ülňi - ülňüde, ülňüler, ülňüsi.


Duş gelýän formalary
  • ülňini
  • ülňiniň
  • ülňiň
  • ülňä
  • ülňüde
  • ülňüdäki
  • ülňüler
  • ülňülerden
  • ülňülere
  • ülňüleri
  • ülňülerinden
  • ülňülerine
  • ülňülerini
  • ülňüleriniň
  • ülňüleriň
  • ülňüleýin
  • ülňüliligi
  • ülňüsi
  • ülňüsinde
  • ülňüsinden
  • ülňüsine
  • ülňüsini
  • ülňüsiniň